Projekt: maksmisviisidest PSHG kooli puhvetis

Teema: Kaardiga maksmise võimalus kooli puhvetis.

Eesmärk: Uurida kuidas muuta Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kooli puhvetit meelepärasemaks. Kas küsimustele vastanud õpilased ja õpetajad sooviksid midagi muuta kaubavalikus või lisada pangakaardiga maksmise võimalus. Paljud õpilased ei kanna koolis kaasas sularaha, nii ei  saa nad puhvetist midagi. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kui palju käiakse kooli puhvetis ning kui sinna lisanduks kaardimakse võimalus, kas see tihendaks kooli puhvetis käimist. 

Küsitlus

Projekti läbiviijad: Carmen Moorits

Tööplaan ja ajakava:

  • 19. 01 projekti teema valitud, projekti leht (eesmärk, valim, ajakava) vormistatud.
  • 26. 01 küsitlus valmis
  • 03. 02 küsitluse jagamine
  • 29. 02 tulemuste analüüs ja vormistamine
  • 30. 03 projekt valmis, ettepanekute esitamine

Vahendid: Google Forms, ajaveeb, sotsiaalmeedia ja e-post


KÜSITLUSE ANALÜÜS

Valimiks oli Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 5.-12. klassi õpilased ja õpetajad. Küsitlusele vastas kokku 74 inimest. 68 ehk 91, 9% vastanutest olid õpilased ning 6 ehk 8,1 % vastanutest olid õpetajad. Õpilased jagunesid põhikooli õpilasteks ning gümnaasiumi õpilasteks. Põhikoolis käivaid vastanuid oli 48 ehk 70,6 % vastanutest ning gümnaasiumis käijaid oli 20 ehk 29, 4 %.  Igast rühmast oli piisavalt vastanuid, et arvamuste paljusus annaks küsitlusel õiglase tulemuse. 74 inimese poolt vatsatud küsimusi saab analüüsida ning see annab ülevaate küsitluse eesmärgi täitmiseks.


                                                             Vastanute arv                                                               

 Põhikoolis või gümnaasiumis õppijad


                                                              



1. KUI TIHTI KÄID PUHVETIS?

Kuuest vastanud õpetajast pooled, ehk 50% käisid puhvetis kord nädalas. Teine pool vastanutest ehk samuti 50% ütlesid, et nad külastavad puhvetit väga harva. Vastanud õpilastest käisid puhvetis peaaegu iga päev 16,2% ehk 11 koolilast ja 1,5 % paar korda nädalas. 26, 5% õpilastest käivad koolipuhvetis korra nädalas ning 2,9 % paar korda kuus. 52, 9 % õpilastest käib puhvetis väga harva. 


Õpetajad




Õpilased



2. KUIDAS SAAKSIME MUUTA TEILE MEELDIVAMAKS? NÄITEKS MIDA MÜÜA ROHKEM, MIDA VÄHEM?

Vastanud õpetajate arvates võiks puhvetis olla müügil rohkem puu- ja köögivilju, salateid ja teisi tervislikke vahepalasid. Õpilased pakkusid mitmeid erinevaid tootegruppe, mida koolikohvikus müügil võiks olla peale praegu juba pakutavate toodete. Lisaks pakkusid õpilased puhvetis käimise parendamiseks pangakaardiga tasumise võimalust ning soodsamaid hindu, kohvik võiks olla kauem avatud ja piisavalt tooteid, et need otsa ei saaks. 

Välja toodud variandid:

  • koolitarbed, nt vihikud, pastakad jne
  • kiired ja tervislikud snäkid nt puuviljad, salatid 
  • taimsed toidud, vegan toidud
  • gluteeni- ja laktoosivabad alternatiivid
  • soojad toidud
  • soolased toidud ja snäkid
  • võileivad
  • rohkem erinevaid jooke
  • rikkalikum valik saiakesi
  • rummikooke
3. KAS TEIE ARVATES OLEKS PUHVETISSE VAJA KAARDIMAKSE VÕIMALUST?

Küsimusele, kas vastanute arvates oleks kooli puhvetisse vaja kaardimakse võimalust, vastas 66,7 % õpetajatest jaatavalt. 16,7 % vastas eitavalt ning 16,7% vastas, et kaardimakse võimalus võiks kohvikus olla, kuid ainult siis, kui kohvikul oleks suurem käive. 
88,2 % õpilastest vastas jaatavalt. 8,8 % õpilastest  ei näe kaardimakse võimalusel mõtet, 3% õpilastest ei omanud otsest arvamust.

Õpetajad


Õpilased

                   

 4. KUI PUHVETIS OLEKS KAARDIMAKSE VÕIMALUS, KAS KÄIKSITE SEAL ROHKEM?

Küsimusele vastas 66,7% õpetajatest eitavalt. 33,3% vastanud õpetajatest käiks kaardimakse võimaluse korral kohvikus tihedamini. 

Kui kohvikus oleks kaardimakse võimalus käiks 76,9 % õpilastest seal rohkem. 23,1 % õpilastel sellise võimluse lisandumine muutusi ei tekitaks. 


Õpetajad


Õpilased


 KOKKUVÕTE

Küsitluse tulemusel selgus, et enamik õpilasi kasutaks puhvetit oma koolipäeva jooksul rohkem, kui pakkumisel oleks erivemaid tootegruppe. Eriliselt paistis silma erinevate tervislike salatite ja snäkkide soov, lisaks toodi olulisena esile erinevate talumatuste korral vajalikud toidud. See oleks koolipäeva ajal oluline, et ka gluteeni - või laktoositalumatusega õpilane omale kohvikust midagi osta saaks.  Küsimus kaardimakse vajaduse kohta oli oodatava tulemusega. Ligi 77% vastanutest tunneb kaardimakse võimalusest väga puudust, sest sularaha kipub alati nappima ja pangaautomaatide juurde minna kooli päeval pole võimalik. 

ETTEPANEKUD

  • Tutvustada kooli direktsioonile uuringu tulemusi ning teha ettepanek kooli puhvetisse luua kaardimakse võimalus
  • Rikastada kooli puhveti menüüd 

Kommentaarid

  1. Väino26. jaanuar 2021, kell 04:01

    Idee väga hea. Minu oletus praeguse olukorra kohta on see et kuna puhveti käive on nii väike siis kaardimakseterminali rent ei tasu ära. Võiksid selle probleemiga seoses uurida veel kuidas saaks puhvetit üleüldiselt paremaks teha, et käive oleks suurem.

    VastaKustuta
  2. Väino9. veebruar 2021, kell 02:11

    Küsitluse infosse tuleks veel lisada kui kaua täitmine aega umbes võtab. Küsitluses võiksid uurida veel mida puhvetist ostetakse. Eelistatud oleksid valikvastustega küsimused mitte vaba vastusega küsimused. Küsida võiks veel kaardiga maksmise korral kas ostaksid rohkem ja tihedamini vms.

    VastaKustuta
  3. Väino15. märts 2021, kell 23:50

    Ajaveebis peaks juba analüüs olema.

    VastaKustuta
  4. Väino13. aprill 2021, kell 05:47

    Väga hea analüüs! Saada kindlasti oma projekt kooli juhtkonnale.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Distantsõpe

Kujutis
See aasta, mis oleme käinud vaheldumisi koduõppel ja kontaktõppel on olud kõigile keeruline. Ootamine, et teada saada millal saame tagasi kooli ning millal peame tagasi distantsõppele minema on olnud väga stressirohke. Mulle meeldib loomulikult vabadus ja iseseisvus, mis koduõppega kaasa tuleb, kuid mõlemal õppimisviisil on omad plussid ja miinused. Muidu on kogu see segadus olnud huvitav kogemus mille käigus olen palju õppinud ja avastanud. Kindlaasit on asi läinud paremini, kui eelmine aasta. Tekkinud on rutiin , mis on aidanud mul unustada vähem tunde ning olla produktiivsem , kui varem. Distantsõppe jooksul olen ka otsiud ja kasutusele võtnud uusi ja mulle sobivaid õppimisviise, mida poleks varem kasutanud. Olen sedasi ülesanetega hakkama saanud küll.Mulle on alati olnud lihtam kui õpetaja seletab, kuid olen vaikselt juba harjunud antud olukorraga, kus see pole alati võimalik. Kodus õppimisega on ilmselt kõigil probleeme enesedistsipliiniga. Mul on olud palju hetki kui laiskus
Lisateave

VALGA ILMAVAATLUS

Kujutis
Vaadeldes ilma 12. aprilli 2006-2021 aastani Valgas, on kindlasti märgata muutusi, kuid mitte midagi väga suurt. Ilmamuutused on väga varieeruvad, nii et keruline on öelda, kas nende andmete põhjal on märgata kliimasoojenemist. Võrreldes eraldi 2006 ja 2021 aastat on temperatuuri vahe väga suur. Selle järgi saaks ütelda, et kliima on soojenenud küll. (2006. aastal oli temperatuuriks 2,7 °C, 2021 aastal oli 12. aprillil temperatuuriks 12,7 °C) See-eest pole varem nii kõrgeid temperatuure olnud ning tegemist võib olla lihtsalt juhusliku soojema ilmaga. Kui aga vaadata kogu tabelit on enamused temperatuurid kõrgemad kui 2.7 °C.                                                           ilmavaatluse diagrammid aasta õhutemperatuur(°C) tuule kiirus (m/s) 12.04.2006 2.7 1.6 12.04.2007 6 3.4 12.04.2008 2.5 2.5 12.04.2009 5.5 2 12.04.2010 7.1 1.9 12.04.2011 3.7 1.2 12.04.2012 7.8 2.9 12.04.2013 4.4 2.5 12.04.2014 6.4 3.1 12.04.2015 6.8 3.1 12.04.2016 7.6 1.5 12.04.2017 3.7 3.3 12.04.2018 5 2.5
Lisateave

Eelmine nädalavahetus

Prangli saar Eelmisel nädalavahetusel juhtus nii mõndagi huvitavat.      Me käisime pürimusbändiga   Prangli saarel pärimuspäevadest osa võtmas. Meie grupp oli ainuke, kes tulid mandrilt. Teised olid kõik saartelt. Arvasime, et sellepärast ei meeldime kellelegi. Sest eristusime. Kuid eksisime, leidsime palju uusi sõpru ning suhtleme nendega siiamaani.      Üritus kestis kolm päeva . Esimesel päeval olid tutvumismängud ning kõik tõid oma saartele traditsioonilisi toite. Meie tõime aga arbuusi. Teisel päeval toimus kontsert. Meie esinesime esimesena. Laulsime oma kirjutatud laulu "Sütevaka kutse".  Seal esitati erinevaid asju. Lauldi, tantsiti, mängiti pilli ja jutustati lugusid. Peale seda toimus simman. Mina seal aga ei osalenud. Pärast, kui kõik tulid tagasi meie ööbimiskohta mängisime me pikalt kaarte. Kell 2.00 öösel olid poisid korraldanud kohtumise Muhu grupiga. Tuli välja, et kaks poissi, kes  meiega kohtusid olid väga viisakad ja lõbusad. Mängisime ka nendega kaarte
Lisateave